Labo abathola ukuphila kokuvuka

 

Labo abathola ukuphila kokuvuka

 

Ingabe umbuso kaNkulunkulu nombuso wezulu (izulu) kuyefana noma kunezincazelo ezahlukene?

Kulo mbuzo, iningi lamakholwa lithi, Kungenxa yokuthi lapho uMathewu ebhala iVangeli, izikhonzi zakhe kwakungamaJuda. Inkolelo-mbono ithi amaJuda ayekubheka njengenhlamba ukusebenzisa igama elithi Nkulunkulu, ngakho alibiza ngokuthi umbuso wezulu. Abanye bathi umbuso kaNkulunkulu nombuso wezulu kunencazelo efanayo, kunezindlela ezihlukile zokuziveza. Bakhuluma ngokwemibono yabo, kodwa kumelwe basho ukuqonda okunembile kweBhayibheli lesiGreki.

KuMathewu 3:2, Phendukani, ngokuba umbuso wezulu (He Basileia ton Uranon βασιλεία τν ορανν”) ususondele. I-Ton Uranon (τν ορανν) ihambisana nezulu. Nokho, elithi Ton Uranon (τν ορανόν ezulwini) alisetshenziswa kuphela eVangelini likaMathewu, kodwa nasemaVangelini kaMarku noLuka.

NgokukaLuka 24:51-53; Kwathi esababusisa, wahlukana nabo, wanyuselwa ezulwini. Bakhuleka kuye, babuyela eJerusalema benokuthokoza okukhulu. Babekhona ethempelini njalo bemdumisa uNkulunkulu. Amen.

KuMarku 16:19, Ngakho-ke emva kokuba iNkosi isikhulumile kubo, yenyuselwa ezulwini (τν ορανν), futhi yahlala ngakwesokunene sikaNkulunkulu. Lena indaba yokwenyukela kukaJesu ezulwini. UJesu wakhushulelwa ezulwini futhi wahlala ngakwesokunene sikaNkulunkulu.

Uma sibheka lokhu, akulungile ukuthi sithi umbuso wezulu usetshenziswe eVangelini likaMathewu kuphela. Futhi, uma ikholwa lithi umbuso kaNkulunkulu nombuso wezulu umane usho into efanayo, kungani-ke iBhayibheli ngokudidayo lisebenzisa igama elilodwa bese lisebenzisa elinye esikhundleni sokusebenzisa igama elihlangene? Lokho kungenxa yokuthi kunesizathu

EBhayibhelini lesiGreki, elithi "epulanios", elisetshenziswe ngokushintshana nezulu (ton uranon), lihunyushwe ngokuthi izulu noma indawo yokuhlala yasezulwini.

Kwabase-Efesu 2:5-6 Nalapho sasifile ezonweni, wasiphilisa kanye noKristu, (ngomusa nisindisiwe;) Wasivusa kanye naye, wasihlalisa kanye naye ezindaweni zasezulwini. abangcwele nabo babehlezi ezulwini kuKristu.

Kweyoku-1 Korinte 15:48, Futhi njengalokhu sifuze umfanekiso wowomhlaba, siyowuthwala futhi umfanekiso wowasezulwini.

U-Ton Uranon kanye no-Epulaniois (πουρανίοις: isithombe sowasezulwini) asebuningini be-athikili, ngakho asho umbuso kaNkulunkulu okhona ezinhliziyweni zamakholwa.

EBhayibhelini, uMbuso kaNkulunkulu uBaba uvezwa ngokuthi tes basileia to deu (τῆς βασιλείας το θεο: UMbuso kaNkulunkulu). Nokho, uKristu wenyukela ezulwini. Ukuze kuchazwe umbuso kaNkulunkulu nombuso wezulu, amakholwa angaqondwa ngemfundiso kaZiqu-zintathu.

Ithiyori kaZiqu-zintathu kufanele yamukelwe “njengoNkulunkulu uBaba, uJesu Kristu, nabangcwele ngoMoya oNgcwele. Kumelwe kuqondwe kahle ukuthi uZiqu-zintathu akagxili kuNkulunkulu, kodwa kunalokho iyithuluzi lokuchaza ubuhlobo phakathi kukaNkulunkulu namakholwa. IBhayibheli likhuluma ngobudlelwane phakathi kombuso kaNkulunkulu nezulu (izulu) ezingeni abantu abangaliqonda. Sekukonke, uMbuso kaNkulunkulu noma uMbuso weZulu (iZulu) munye. Nokho, iBhayibheli lichaza ubuhlobo phakathi kwalaba ababili ngokwezinga lokuqonda komuntu.

Izulu lokuqala lisho umbuso kaNkulunkulu uBaba osesihlalweni sobukhosi. Kungumbuso kaNkulunkulu lapho uNkulunkulu uBaba ekhona njengoMoya. Akekho oke wabona. Nokho, amakholwa angakwazi ngoJesu Kristu. Kweyoku-1 Thimothewu 6:16, Owukuphela kokungafi, ehlezi ekukhanyeni okungenakusondela kukho; okungekho muntu owake wambona, nongakwazi ukumbona: makube kuye udumo namandla aphakade. Amen.

Izulu lesibili umbuso kaJesu Kristu, umbuso weNdodana ekhona emzimbeni womoya. KwabaseKolose 1:12-13, sibonga uBaba owasenza safaneleka ukuhlanganyela efeni labangcwele ekukhanyeni, owasikhulula emandleni obumnyama, futhi wasidlulisela embusweni wezulu. iNdodana yakhe ethandekayo: UMarku 16:9 uthi, UKristu wahlala ngakwesokunene sikaNkulunkulu. Izulu lesibili lichazwa njengesandla sokudla sombuso kaNkulunkulu.

Izulu lesithathu lingumbuso kaNkulunkulu okhona kwabakholwayo. Umphostoli uPawulu ukhuluma ngezulu lesithathu ku-2 Korinte 12:2. Lapho amakholwa ekholelwa ovukweni lwamanje, kwakhiwa ithempeli elisha ezinhliziyweni zawo, futhi kuleli thempeli elisha, uKristu uyabuya enguMoya oNgcwele futhi angene, athulule umbuso kaNkulunkulu. Kwabase-Efesu 2:6 uthi, Wasivusa kanye naye, wasihlalisa kanye naye ezindaweni zasezulwini kuKristu Jesu. Ngakho-ke, igama elithi kuKristu linikeza incazelo yezulu lesithathu. Lokhu ngezinye izikhathi kuthiwa yiNsimu yase-Edene, noma izulu elisha nomhlaba omusha. Kumakholwa, umbuso kaNkulunkulu munye, kodwa ubonakala ungabathathu.

IZulu LokuQala, IZulu Lesibili, neZulu Lesithathu kuxhunywe uMoya oNgcwele futhi kusebenza ngokwezwi likaJehova uNkulunkulu. Umbuso kaNkulunkulu munye, kodwa ngenxa yengelosi eyona embusweni kaNkulunkulu, umbuso kaNkulunkulu ubonakala emehlweni amakholwa ngezindlela ezintathu.

Igama elithi Isandla sikaKristu livela kweyesi-2 Korinte 5:17, okusho ukuthi, Ngakho-ke uma umuntu ekuKristu, uyisidalwa esisha; okwakuqala kudlulile; Bhekani, sekukusha konke.Lokhu kusho ukufa nesiphambano sikaJesu nokuvuswa kanye noKristu. Futhi, kwabaseRoma 6:4, Ngakho sembelwa kanye naye ngokubhapathizelwa ekufeni, ukuze njengalokho uKristu wavuswa kwabafileyo ngenkazimulo kaYise, kanjalo nathi sihambe ekuphileni okusha.

Indalo entsha, impilo entsha, impilo yokuvuka. Abantu bayizidalwa zomoya, kodwa umoya wabo uvaleleke othulini. Lapho umzimba ufa, uya othulini, kodwa umoya kufanele ubuyele embusweni kaNkulunkulu. KumShumayeli 12:7, Khona uthuli luyobuyela emhlabathini njengoba lwalunjalo, futhi umoya uyobuyela kuNkulunkulu owawunikayo. Umoya kufanele ubuyele embusweni kaNkulunkulu, kodwa kukhona abangakwazi ukubuya. KumShumayeli 3:21, Ngubani owazi umoya womuntu ukuthi ukhuphukela phezulu, nomoya wesilwane owehlela phansi emhlabeni na?

Abantu abaningi bangabheka leli vesi bacabange ukuthi izilwane nazo zinemimoya, kodwa abakhuphukela ezulwini basho labo abakuKristu, futhi abehlela emhlabeni basho abangaphandle kukaKristu. Igama elithi umhlaba yiShiyoli (Hedes). Labo abangaphandle kukaKristu bayokwahlulelwa ngokufa kwesibili. Uma umuntu engakholwa ukuthi wafa kanye noJesu futhi wavuswa manje, akanakubhekwa njengoKristu. Ngoba labo abangaphandle kukaKristu abanayo impilo entsha.

UJesu Kristu uthi uwukuphila okwehla kuvela ezulwini. Mayelana negama elithi uvuko, ngokombono womzimba, amakholwa akholelwa ukuthi umzimba uyavuswa, kodwa ngokombono womoya, ekuqaleni uwukuphila kwasezulwini, kodwa ngemva kokubanjwa emhlabeni isikhashana, ukuphila izulu liyavuswa futhi. UJesu Kristu uwukuphila kwasezulwini, ngakho umzimba wakhe wafa futhi wavuswa waba ukuphila kwasezulwini. Noma kunjalo, uma uthi umzimba uvusiwe, kungenxa yokuthi uwubona ngamehlo omzimba.

UJesu Kristu ubelokhu engqongqoza eminyango yabantu ngempilo yasezulwini (impilo yokuvuka) kusukela enkathini yeTestamente Elidala. UJesu wavuka wabonakala kubafundi bakhe kanye nabafundi ababili endleleni eya e-Emawuse, ebatshela ukuthi iTestamente Elidala laliwubufakazi bukaKristu. UNkulunkulu wabonakala ku-Abrahama enyameni, futhi amakholwa angabona ubukhona bakhe ngezindlela ezihlukahlukene ngeBhayibheli. UNkulunkulu wakhetha u-Israyeli njengesibonelo phakathi kwabo bonke abantu emhlabeni futhi wangqongqoza ezinhliziyweni zabantu ukuze abanike ukuphila kwasezulwini ngesivumelwano, kodwa babembalwa kakhulu abantu ababona futhi bavula umnyango ngaphandle kwabantu abambalwa bokholo.

UJesu weza emhlabeni esesimweni senyama futhi waphinda futhi wangqongqoza emnyango wangaphakathi wenhliziyo yawo wonke umuntu. Wasitshela ukuthi siphenduke ngoba izulu (umbuso wezulu: impilo yokuvuka) selisondele. UJesu wathi uyisinkwa sokuphila esehla sivela ezulwini. Johane 6:48-50 Mina ngiyisinkwa sokuphila. Oyihlo badla imana ehlane, bafa. Lesi yisinkwa esehla ezulwini, ukuba umuntu adle kuso, angafi.

KuMathewu 7:7-8, Celani, khona nizakuphiwa; funani, niyakufumana; ngqongqothani, niyakuvulelwa: Ngokuba yilowo nalowo ocelayo uyaphiwa; nalowo ofunayo uyathola; nongqongqothayo uyakuvulelwa. Esambulweni 3:20, Bheka, ngimi ngasemnyango, ngingqongqotha: uma umuntu ezwa izwi lami, avule umnyango, ngiyakungena kuye, futhi ngidle naye, naye adle nami.

UJesu uthi, Isizathu sokuba umnyango wenhliziyo ungavulwa yingoba insimu yenhliziyo lukhuni. Ngakho, ngomfanekiso womhlwanyeli, ugcizelela ukuthi kumelwe kube insimu enhle. Lena imfihlo yezulu. Lokhu kusho ukuthi amakholwa kufanele aqhubeke ehlola ngeBhayibheli ukuthi anawo yini umqondo wenyama noma ingqondo kamoya. Kunesenzakalo lapho uJesu angqongqoza eminyango yezinhliziyo zabantu. Kwakuyindaba yowesifazane owaphinga. UJesu waloba okuthile emhlabathini futhi watshela ababezama ukumkhanda ngamatshe owesifazane ukuba bayeke abangenasono bajikijele amatshe. Ukubhala phansi kusho into efanayo nokungqongqoza emnyango wezinhliziyo zamaJuda.

Ngokuphathelene nokuphila kwasezulwini (impilo yovuko), uJesu wathi kuJohane 11:25-26 , UJesu wathi kuye, Mina ngingukuvuka nokuphila: okholwa yimi, noma efile, wophila. :Futhi wonke ophilayo ekholwa yimi kasoze afa laphakade. Uyakukholwa lokhu na? UJesu wembula ukuthi uyimpilo yokuvuka.

UJesu walandisa umfanekiso wezinkwa ezintathu. NgokukaLuka 11:5-9 Wathi kubo: Ngumuphi kini ongathi enomngane, aye kuye phakathi kobusuku, athi kuye: Mngane, ngiboleke izinkwa ezintathu; Ngokuba umngane wami ufikile kimi esohambweni, kepha ngingenalutho engingambeka phambi kwakhe na? ongaphakathi aphendule athi: Ungangihluphi; umnyango usuvaliwe, nabantwana bami balami embhedeni; anginakuvuka ngibanike. Ngithi kini: Noma engayikuvuka amnike, ngokuba engumngane wakhe, nokho ngenxa yokubaluleka kwakhe uyakuvuka amnike konke akudingayo. Nami ngithi kini: Celani, nizakuphiwa; funani, niyakufumana; ngqongqothani, niyakuvulelwa.'

Umngane kusho uJesu. Izinkwa ezintathu zifanekisela impilo yokuvuka. Othile wacela uJesu Kristu ukuba amboleke ukuphila kokuvuka. Nokho, umngane uboleka othile isinkwa nakuba umngane wakhe elele ekamelweni. Incazelo yokuboleka isinkwa iwukubuyisela. Ukubuyisela ukuphila kokuvuka kulapho umuntu oye wathola ukuphila kokuvuka ekubuyisela kwabanye.

Emzekelisweni wezintombi eziyishumi, izintombi ezinhlanu eziyiziwula azikwazanga ukungena esangweni ledili lomshado ngenxa yokuthi zazintula amafutha. Amafutha afanekisela ukuphila kokuvuka. Ngokubhabhadiswa kukaMoya oNgcwele (amafutha), impilo yokuvuka ingena kokholwayo. Endabeni yezintombi ezinhlanu eziyiziwula, ekuqaleni kwakukhona amafutha, kodwa amafutha aphela. Lena inkolelo ovukweni, kodwa inkolelo yokuthi umzimba uyavuswa ngemva kokufa. Noma ubani ocabanga ngokuvuka ngemva kokufa komzimba akanawo amafutha.

UJesu wafa esiphambanweni, wangena ezinhliziyweni zabo bonke abantu ngomoya wakhe, waphinda wangqongqoza emnyango. Ku 1 Petru 3:18-19, Ngokuba noKristu wahlupheka kwaba kanye ngenxa yezono, olungileyo ngenxa yabangalungile, ukuze asiyise kuNkulunkulu, ebulawa enyameni, kodwa ephiliswa ngoMoya: Wahamba washumayela imimoya ejele. Ijele lisho umzimba. Umoya wawo wonke umuntu uvaleleke othulini lomzimba. Ngakho, kumelwe ukuba kwakukhona othile owezwa izwi likaKristu. KuJohane 5:25, Ngiqinisile, ngiqinisile, ngithi kini: Isikhathi siyeza, sesikhona namanje, lapho abafileyo beyakulizwa izwi leNdodana kaNkulunkulu, futhi abalizwayo baphile. Nokho, iBhayibheli uthi uma umuntu engalizwa izwi ufana nomuntu ongaphendukanga ngesikhathi sikazamcolo kaNowa. Ukwahlulela kubalindile.

Kweyoku-1 Petru 3:20, Eyayingalaleli ngesinye isikhathi, lapho ukubekezela kukaNkulunkulu kulindile ezinsukwini zikaNowa, kusalungiswa umkhumbi, okwasindiswa ngawo abambalwa, okungukuthi, imiphefumulo eyisishiyagalombili. ukuphila kwasezulwini. IBhayibheli libonisa ukuthi bambalwa kakhulu abantu abalamukelayo. Kwakukhona abantu ababili abangena eKhanani ngesikhathi soFuduko: uJoshuwa noKalebi. Yebo, izingane ezingaphansi kweminyaka engu-19 kanye nabantu abasha abazalelwa ehlane nabo bangena eKhanani, kodwa babili kuphela abadala abaphuma eGibhithe abangena eKhanani, futhi bonke abanye bafela ehlane. Namuhla, bambalwa kakhulu abantu abafuna ukuphila kovuko lwamanje.

Ngisho nangemva kokunyukela kwakhe ezulwini, uKristu ubuyela ezinhliziyweni zabangcwele futhi, ngabangcwele, ungqongqotha ezinhliziyweni zabantu. Injongo yokungqongqoza emnyango iwukwamukela ukuphila kovuko lwamanje. Uma umuntu ephenduka kuNkulunkulu, angazuza uvuko lwamanje. Ukuphenduka kusho ukufa esiphambanweni noJesu. Enkathini yeTestamente Elidala, uma isoni senza isono ngokomthetho, sasingena egcekeni lendlu engcwele newundlu lomhlatshelo. Isoni sasibeka isandla saso enhloko yesilwane ukubala isono, bese sihlaba iwundlu, siqoqe igazi, sinikeze umpristi. Umpristi ufafaze igazi e-altare, futhi isoni sithola intethelelo kuNkulunkulu.

Nokho, umbuzo uwukuthi ubani isisulu esifile? Isoni sithathwa njengesifile. Ngakho-ke, iBhayibheli lithi, qaphela ukuthi isidumbu, iwundlu elishisiwe (ubhapathizo ngomlilo) futhi lifafazwe ngegazi (ubhapathizo ngamanzi) yisoni ngokwaso. Ubani isidumbu esiphambanweni?

Uma ikholwa lingaqapheli ukuthi umzimba owafa esiphambanweni nguye uqobo, alikaphenduki. Ukuphenduka kuqala ngokuqaphela ukuthi umuntu ufanelwe ulaka lukaNkulunkulu. Lokhu kungenxa yokuthi isifiso sokufana noNkulunkulu siye sagxila ezinhliziyweni zabantu. Ngakho iBhayibheli lisitshela ukuba sife esonweni. Leso sono siyisifiso sokufana noNkulunkulu. KwabaseRoma 6:7 kuthiwa, Abafileyo bakhululekile esonweni. Ngisho nanamuhla, uNkulunkulu ungqongqoza emnyango wezinhliziyo zabantu. IBhayibheli lisitshela ukuba sife esiphambanweni esikhathini samanje futhi sithole ukuphila kokuvuka kwamanje. Lokhu ukukholwa.

Comments

Popular posts from this blog

Labo abafuna ukudla isithelo somuthi wokuphila nesithelo somuthi wokwazi okuhle nokubi

Labo abakuKristu nalabo abangenaye uKristu

(8) Jacob and Bethel