Labo abathola ukuphila kokuvuka
Labo abathola ukuphila
kokuvuka
Ingabe umbuso kaNkulunkulu
nombuso wezulu (izulu) kuyefana noma kunezincazelo ezahlukene?
Kulo mbuzo, iningi lamakholwa
lithi, “Kungenxa yokuthi lapho uMathewu ebhala
iVangeli, izikhonzi zakhe kwakungamaJuda. Inkolelo-mbono ithi amaJuda
ayekubheka njengenhlamba ukusebenzisa igama elithi Nkulunkulu, ngakho alibiza
ngokuthi umbuso wezulu. 』Abanye bathi umbuso kaNkulunkulu nombuso wezulu kunencazelo efanayo,
kunezindlela ezihlukile zokuziveza. Bakhuluma ngokwemibono yabo, kodwa kumelwe
basho ukuqonda okunembile kweBhayibheli lesiGreki.
KuMathewu 3:2, “Phendukani, ngokuba umbuso
wezulu (He Basileia ton Uranon “ἡ βασιλεία τῶν οὐρανῶν”) ususondele. I-Ton Uranon (τῶν οὐρανῶν) ihambisana nezulu. Nokho, elithi 『Ton Uranon (τὸν οὐρανόν ezulwini)』 alisetshenziswa kuphela eVangelini likaMathewu, kodwa
nasemaVangelini kaMarku noLuka.
NgokukaLuka 24:51-53; “Kwathi esababusisa, wahlukana
nabo, wanyuselwa ezulwini. Bakhuleka kuye, babuyela eJerusalema benokuthokoza
okukhulu. Babekhona ethempelini njalo bemdumisa uNkulunkulu. Amen.
KuMarku 16:19, 『Ngakho-ke emva kokuba iNkosi
isikhulumile kubo, yenyuselwa ezulwini (τῶν οὐρανῶν), futhi yahlala ngakwesokunene sikaNkulunkulu.』 Lena indaba yokwenyukela
kukaJesu ezulwini. UJesu wakhushulelwa ezulwini futhi wahlala ngakwesokunene
sikaNkulunkulu.
Uma sibheka lokhu, akulungile
ukuthi sithi umbuso wezulu usetshenziswe eVangelini likaMathewu kuphela. Futhi,
uma ikholwa lithi umbuso kaNkulunkulu nombuso wezulu umane usho into efanayo,
kungani-ke iBhayibheli ngokudidayo lisebenzisa igama elilodwa bese lisebenzisa
elinye esikhundleni sokusebenzisa igama elihlangene? Lokho kungenxa yokuthi
kunesizathu
EBhayibhelini lesiGreki,
elithi "epulanios", elisetshenziswe ngokushintshana nezulu (ton
uranon), lihunyushwe ngokuthi izulu noma indawo yokuhlala yasezulwini.
Kwabase-Efesu 2:5-6 “Nalapho sasifile ezonweni,
wasiphilisa kanye noKristu, (ngomusa nisindisiwe;) Wasivusa kanye naye,
wasihlalisa kanye naye ezindaweni zasezulwini. abangcwele nabo babehlezi
ezulwini kuKristu.
Kweyoku-1 Korinte 15:48, “Futhi njengalokhu sifuze
umfanekiso wowomhlaba, siyowuthwala futhi umfanekiso wowasezulwini.”
U-Ton Uranon kanye
no-Epulaniois (ἐπουρανίοις:
isithombe sowasezulwini) asebuningini be-athikili, ngakho asho umbuso kaNkulunkulu
okhona ezinhliziyweni zamakholwa.
EBhayibhelini, uMbuso
kaNkulunkulu uBaba uvezwa ngokuthi “tes basileia to deu” (τῆς βασιλείας τοῦ
θεοῦ: UMbuso kaNkulunkulu). Nokho, uKristu
wenyukela ezulwini. Ukuze kuchazwe umbuso kaNkulunkulu nombuso wezulu, amakholwa
angaqondwa ngemfundiso kaZiqu-zintathu.
Ithiyori kaZiqu-zintathu
kufanele yamukelwe “njengoNkulunkulu uBaba, uJesu Kristu,
nabangcwele ngoMoya oNgcwele』. Kumelwe kuqondwe kahle ukuthi uZiqu-zintathu akagxili
kuNkulunkulu, kodwa kunalokho iyithuluzi lokuchaza ubuhlobo phakathi
kukaNkulunkulu namakholwa. IBhayibheli likhuluma ngobudlelwane phakathi kombuso
kaNkulunkulu nezulu (izulu) ezingeni abantu abangaliqonda. Sekukonke, uMbuso
kaNkulunkulu noma uMbuso weZulu (iZulu) munye. Nokho, iBhayibheli lichaza
ubuhlobo phakathi kwalaba ababili ngokwezinga lokuqonda komuntu.
Izulu lokuqala lisho “umbuso kaNkulunkulu uBaba
osesihlalweni sobukhosi.” Kungumbuso kaNkulunkulu lapho uNkulunkulu
uBaba ekhona njengoMoya. Akekho oke wabona. Nokho, amakholwa angakwazi ngoJesu
Kristu. Kweyoku-1 Thimothewu 6:16, “Owukuphela kokungafi, ehlezi ekukhanyeni
okungenakusondela kukho; okungekho muntu owake wambona, nongakwazi ukumbona:
makube kuye udumo namandla aphakade. Amen.
Izulu lesibili umbuso kaJesu
Kristu, umbuso weNdodana ekhona emzimbeni womoya. KwabaseKolose 1:12-13, “sibonga uBaba owasenza
safaneleka ukuhlanganyela efeni labangcwele ekukhanyeni, owasikhulula emandleni
obumnyama, futhi wasidlulisela embusweni wezulu. iNdodana yakhe ethandekayo:
UMarku 16:9 uthi, “UKristu wahlala ngakwesokunene sikaNkulunkulu.” Izulu lesibili lichazwa
njengesandla sokudla sombuso kaNkulunkulu.
Izulu lesithathu lingumbuso kaNkulunkulu okhona
kwabakholwayo. Umphostoli uPawulu ukhuluma ngezulu lesithathu ku-2 Korinte
12:2. Lapho amakholwa ekholelwa ovukweni lwamanje, kwakhiwa ithempeli elisha
ezinhliziyweni zawo, futhi kuleli thempeli elisha, uKristu uyabuya enguMoya
oNgcwele futhi angene, athulule umbuso kaNkulunkulu. Kwabase-Efesu 2:6 uthi, “Wasivusa
kanye naye, wasihlalisa kanye naye ezindaweni zasezulwini kuKristu Jesu.”
Ngakho-ke, igama elithi “kuKristu” linikeza incazelo yezulu lesithathu. Lokhu ngezinye
izikhathi kuthiwa yiNsimu yase-Edene, noma izulu elisha nomhlaba omusha.
Kumakholwa, umbuso kaNkulunkulu munye, kodwa ubonakala ungabathathu.
IZulu LokuQala, IZulu Lesibili, neZulu Lesithathu
kuxhunywe uMoya oNgcwele futhi kusebenza ngokwezwi likaJehova uNkulunkulu.
Umbuso kaNkulunkulu munye, kodwa ngenxa yengelosi eyona embusweni kaNkulunkulu,
umbuso kaNkulunkulu ubonakala emehlweni amakholwa ngezindlela ezintathu.
Igama elithi 『Isandla sikaKristu』 livela kweyesi-2 Korinte
5:17, okusho ukuthi, 『Ngakho-ke uma umuntu ekuKristu,
uyisidalwa esisha; okwakuqala kudlulile; Bhekani, sekukusha konke.』Lokhu kusho ukufa nesiphambano sikaJesu nokuvuswa kanye noKristu.
Futhi, kwabaseRoma 6:4, “Ngakho sembelwa kanye naye ngokubhapathizelwa ekufeni,
ukuze njengalokho uKristu wavuswa kwabafileyo ngenkazimulo kaYise, kanjalo
nathi sihambe ekuphileni okusha.”
Indalo entsha, impilo entsha, impilo yokuvuka. Abantu
bayizidalwa zomoya, kodwa umoya wabo uvaleleke othulini. Lapho umzimba ufa, uya
othulini, kodwa umoya kufanele ubuyele embusweni kaNkulunkulu. KumShumayeli
12:7, “Khona uthuli luyobuyela emhlabathini njengoba lwalunjalo,
futhi umoya uyobuyela kuNkulunkulu owawunikayo.”
Umoya kufanele ubuyele embusweni kaNkulunkulu, kodwa kukhona abangakwazi
ukubuya. KumShumayeli 3:21, “Ngubani owazi umoya womuntu ukuthi ukhuphukela phezulu,
nomoya wesilwane owehlela phansi emhlabeni na?”
Abantu abaningi bangabheka leli vesi bacabange ukuthi
izilwane nazo zinemimoya, kodwa abakhuphukela ezulwini basho labo abakuKristu,
futhi abehlela emhlabeni basho abangaphandle kukaKristu. Igama elithi umhlaba
yiShiyoli (Hedes). Labo abangaphandle kukaKristu bayokwahlulelwa ngokufa
kwesibili. Uma umuntu engakholwa ukuthi wafa kanye noJesu futhi wavuswa manje,
akanakubhekwa njengoKristu. Ngoba labo abangaphandle kukaKristu abanayo impilo
entsha.
UJesu Kristu uthi uwukuphila okwehla kuvela ezulwini.
Mayelana negama elithi uvuko, ngokombono womzimba, amakholwa akholelwa ukuthi
umzimba uyavuswa, kodwa ngokombono womoya, ekuqaleni uwukuphila kwasezulwini,
kodwa ngemva kokubanjwa emhlabeni isikhashana, ukuphila izulu liyavuswa futhi.
UJesu Kristu uwukuphila kwasezulwini, ngakho umzimba wakhe wafa futhi wavuswa
waba ukuphila kwasezulwini. Noma kunjalo, uma uthi umzimba uvusiwe, kungenxa
yokuthi uwubona ngamehlo omzimba.
UJesu
Kristu ubelokhu engqongqoza eminyango yabantu ngempilo yasezulwini (impilo
yokuvuka) kusukela enkathini yeTestamente Elidala. UJesu wavuka wabonakala
kubafundi bakhe kanye nabafundi ababili endleleni eya e-Emawuse, ebatshela
ukuthi iTestamente Elidala laliwubufakazi bukaKristu. UNkulunkulu wabonakala
ku-Abrahama enyameni, futhi amakholwa angabona ubukhona bakhe ngezindlela
ezihlukahlukene ngeBhayibheli. UNkulunkulu wakhetha u-Israyeli njengesibonelo
phakathi kwabo bonke abantu emhlabeni futhi wangqongqoza ezinhliziyweni zabantu
ukuze abanike ukuphila kwasezulwini ngesivumelwano, kodwa babembalwa kakhulu
abantu ababona futhi bavula umnyango ngaphandle kwabantu abambalwa bokholo.
UJesu weza emhlabeni
esesimweni senyama futhi waphinda futhi wangqongqoza emnyango wangaphakathi
wenhliziyo yawo wonke umuntu. Wasitshela ukuthi siphenduke ngoba izulu (umbuso
wezulu: impilo yokuvuka) selisondele. UJesu wathi uyisinkwa sokuphila esehla
sivela ezulwini. Johane 6:48-50 “Mina ngiyisinkwa
sokuphila. Oyihlo badla imana ehlane, bafa. Lesi yisinkwa esehla ezulwini,
ukuba umuntu adle kuso, angafi.’
KuMathewu 7:7-8, “Celani,
khona nizakuphiwa; funani, niyakufumana; ngqongqothani, niyakuvulelwa: Ngokuba
yilowo nalowo ocelayo uyaphiwa; nalowo ofunayo uyathola; nongqongqothayo
uyakuvulelwa.” Esambulweni 3:20, “Bheka, ngimi
ngasemnyango, ngingqongqotha: uma umuntu ezwa izwi lami, avule umnyango,
ngiyakungena kuye, futhi ngidle naye, naye adle nami.” 』
UJesu uthi, “Isizathu
sokuba umnyango wenhliziyo ungavulwa yingoba insimu yenhliziyo lukhuni.” Ngakho,
ngomfanekiso womhlwanyeli, ugcizelela ukuthi kumelwe kube insimu enhle. Lena
imfihlo yezulu. Lokhu kusho ukuthi amakholwa kufanele aqhubeke ehlola
ngeBhayibheli ukuthi anawo yini umqondo wenyama noma ingqondo kamoya.
Kunesenzakalo lapho uJesu angqongqoza eminyango yezinhliziyo zabantu.
Kwakuyindaba yowesifazane owaphinga. UJesu waloba okuthile emhlabathini futhi
watshela “ababezama ukumkhanda ngamatshe owesifazane” ukuba
bayeke abangenasono bajikijele amatshe. “Ukubhala
phansi” kusho into efanayo nokungqongqoza emnyango wezinhliziyo zamaJuda.
Ngokuphathelene
nokuphila kwasezulwini (impilo yovuko), uJesu wathi kuJohane 11:25-26 , “UJesu
wathi kuye, Mina ngingukuvuka nokuphila: okholwa yimi, noma efile, wophila.” :Futhi
wonke ophilayo ekholwa yimi kasoze afa laphakade. Uyakukholwa lokhu na?” UJesu
wembula ukuthi uyimpilo yokuvuka.
UJesu walandisa
umfanekiso wezinkwa ezintathu. NgokukaLuka 11:5-9 “Wathi
kubo: “Ngumuphi kini ongathi enomngane, aye kuye phakathi kobusuku, athi kuye:
‘Mngane,
ngiboleke izinkwa ezintathu; Ngokuba umngane wami ufikile kimi esohambweni,
kepha ngingenalutho engingambeka phambi kwakhe na? ongaphakathi aphendule athi:
Ungangihluphi; umnyango usuvaliwe, nabantwana bami balami embhedeni;
anginakuvuka ngibanike. Ngithi kini: Noma engayikuvuka amnike, ngokuba
engumngane wakhe, nokho ngenxa yokubaluleka kwakhe uyakuvuka amnike konke
akudingayo. Nami ngithi kini: Celani, nizakuphiwa; funani, niyakufumana;
ngqongqothani, niyakuvulelwa.'
Umngane kusho uJesu.
Izinkwa ezintathu zifanekisela impilo yokuvuka. Othile wacela uJesu Kristu
ukuba amboleke ukuphila kokuvuka. Nokho, umngane uboleka othile isinkwa “nakuba
umngane wakhe elele ekamelweni.” “Incazelo
yokuboleka isinkwa” iwukubuyisela. “Ukubuyisela ukuphila
kokuvuka” kulapho umuntu oye wathola ukuphila kokuvuka ekubuyisela kwabanye.
Emzekelisweni
wezintombi eziyishumi, izintombi ezinhlanu eziyiziwula azikwazanga ukungena
esangweni ledili lomshado ngenxa yokuthi zazintula amafutha. Amafutha
afanekisela ukuphila kokuvuka. Ngokubhabhadiswa kukaMoya oNgcwele (amafutha),
impilo yokuvuka ingena kokholwayo. Endabeni yezintombi ezinhlanu eziyiziwula,
ekuqaleni kwakukhona amafutha, kodwa amafutha aphela. Lena inkolelo ovukweni,
kodwa inkolelo yokuthi umzimba uyavuswa ngemva kokufa. Noma ubani ocabanga
ngokuvuka ngemva kokufa komzimba akanawo amafutha.
UJesu
wafa esiphambanweni, wangena ezinhliziyweni zabo bonke abantu ngomoya wakhe,
waphinda wangqongqoza emnyango. Ku 1 Petru 3:18-19, “Ngokuba noKristu wahlupheka kwaba
kanye ngenxa yezono, olungileyo ngenxa yabangalungile, ukuze asiyise
kuNkulunkulu, ebulawa enyameni, kodwa ephiliswa ngoMoya: Wahamba washumayela
imimoya ejele.』 Ijele lisho umzimba. Umoya wawo wonke umuntu
uvaleleke othulini lomzimba. Ngakho, kumelwe ukuba kwakukhona othile owezwa
izwi likaKristu. KuJohane 5:25, “Ngiqinisile, ngiqinisile, ngithi
kini: Isikhathi siyeza, sesikhona namanje, lapho abafileyo beyakulizwa izwi
leNdodana kaNkulunkulu, futhi abalizwayo baphile.” Nokho, iBhayibheli uthi uma umuntu
engalizwa izwi ufana nomuntu ongaphendukanga ngesikhathi sikazamcolo kaNowa.
Ukwahlulela kubalindile.
Kweyoku-1
Petru 3:20, “Eyayingalaleli
ngesinye isikhathi, lapho ukubekezela kukaNkulunkulu kulindile ezinsukwini
zikaNowa, kusalungiswa umkhumbi, okwasindiswa ngawo abambalwa, okungukuthi,
imiphefumulo eyisishiyagalombili.”
ukuphila kwasezulwini. IBhayibheli libonisa ukuthi bambalwa kakhulu abantu
abalamukelayo. Kwakukhona abantu ababili abangena eKhanani ngesikhathi
soFuduko: uJoshuwa noKalebi. Yebo, izingane ezingaphansi kweminyaka engu-19
kanye nabantu abasha abazalelwa ehlane nabo bangena eKhanani, kodwa babili
kuphela abadala abaphuma eGibhithe abangena eKhanani, futhi bonke abanye bafela
ehlane. Namuhla, bambalwa kakhulu abantu abafuna ukuphila kovuko lwamanje.
Ngisho
nangemva kokunyukela kwakhe ezulwini, uKristu ubuyela ezinhliziyweni zabangcwele
futhi, ngabangcwele, ungqongqotha ezinhliziyweni zabantu. Injongo
yokungqongqoza emnyango iwukwamukela ukuphila kovuko lwamanje. Uma umuntu
ephenduka kuNkulunkulu, angazuza uvuko lwamanje. Ukuphenduka kusho ukufa
esiphambanweni noJesu. Enkathini yeTestamente Elidala, uma isoni senza isono
ngokomthetho, sasingena egcekeni lendlu engcwele newundlu lomhlatshelo. Isoni
sasibeka isandla saso enhloko yesilwane ukubala isono, bese sihlaba iwundlu,
siqoqe igazi, sinikeze umpristi. Umpristi ufafaze igazi e-altare, futhi isoni
sithola intethelelo kuNkulunkulu.
Nokho,
umbuzo uwukuthi “ubani
isisulu esifile”?
Isoni sithathwa njengesifile. Ngakho-ke, iBhayibheli lithi, qaphela ukuthi
isidumbu, iwundlu elishisiwe (ubhapathizo ngomlilo) futhi lifafazwe ngegazi
(ubhapathizo ngamanzi) yisoni ngokwaso. Ubani isidumbu esiphambanweni?
Uma
ikholwa lingaqapheli ukuthi umzimba owafa esiphambanweni nguye uqobo,
alikaphenduki. Ukuphenduka kuqala ngokuqaphela ukuthi umuntu ufanelwe ulaka
lukaNkulunkulu. Lokhu kungenxa yokuthi isifiso sokufana noNkulunkulu siye
sagxila ezinhliziyweni zabantu. Ngakho iBhayibheli lisitshela ukuba sife
esonweni. Leso sono siyisifiso sokufana noNkulunkulu. KwabaseRoma 6:7 kuthiwa, “Abafileyo bakhululekile esonweni.” Ngisho nanamuhla, uNkulunkulu
ungqongqoza emnyango wezinhliziyo zabantu. IBhayibheli lisitshela ukuba sife
esiphambanweni esikhathini samanje futhi sithole ukuphila kokuvuka kwamanje.
Lokhu ukukholwa.
Comments
Post a Comment